1. Eutanaasia
Halastussurm. Eutanaasia on ravimatut haigust põdeva või väljakannatamatu haiguse tõttu kannatava inimese elu lõpetamine tema enda soovil. Kannatuste lõpetamise soov täidetakse valutuimal viisil. Eutanaasia puhul rikuvad mõlemad osapooled Jumala antud käsku „Sa ei tohi tappa“: patsient otsib surma ja arst tapab patsiendi.

2. Uuestisündimine
Aruraam, mille järgi inimese isiksus on tema olemuses („vaim“, „hing“). Pärast surma see olemus läheb surnud ihust mõnda teise elavasse olendisse. Ometi õpetab Piibel, et pärast surma, kui ajastud lõpevad, toimub ihu ülestõusmine. Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud. (Kg 12:7)

3. Ingliks muutumine
Mõned usuvad, et pärast surma muutub inimene ingliks, kes näiteks kaitseb oma lähedasi. Piiblis tähendab sõna „ingel“ saadikut, sõnumitoojat (kr angello – saadik, sõnumitooja). Näiteks Vana Testamendi ettekuulutustes kutsuti nii ka Ristija Johannest (Ml 3:1). Selle sõnaga nimetatakse vaimseid olendeid, Jumala erilisi looduid, keda ei ole võimalik inimestega võrrelda. Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste? (Hb 1:14)

4. Inimene lakkab olemast
Surma ees tunneb inimene, et see on loomuvastane. Paljud kuulsused on üritanud surmahirmust üle saada ja oma mälestust tulevastele põlvedele jäädvustada. Jumala Sõna tuletab meelde, et pärast maapealset füüsilist surma ei lõpe elu ära. Meie ei taha aga, vennad, et teil jääks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teie ei oleks kurvad nagu need teised, kellel ei ole lootust. Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama. (1Ts 4:13-14)

5. Surm silme ees – elu on mõttetu
Mõnikord kogetakse nii suurt ebaõnne, et hakatakse mõtlema enese tapmisele. Need inimesed unustavad, et Jumal on Taevane Isa, kes on võimeline ja valmis oma last aitama. Kogudusest võib inimesele saada pere, kellega elu koormaid jagada. Inimene, kes on teadlik sellest kui kallis ta Jumala silmis on, ei lase oma hinge meeleheidet. Enesetapp on patt, mis ei ole pelgalt Jumala viiendast käsust üleastumine, vaid ka patukahetsuse ja pääste lootuse röövimine iseendalt. Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! (Js 41:10)

6. Head taevasse, pahad põrgusse
Kirik õpetab, et inimesel ei ole võimalik oma tegudega päästet ja igavest elu välja teenida, vaid see on Jumala kink, mille saame tänu Jeesuse ristisurmale. Nii ka inimesed, kes ei usu, ei saa välja teenida päästet, isegi kui nad teeksid häid tegusid. Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt. (Ef 2:8)

7. Millesse usud, sinna lähed
Kui see oleks tõsi, oleks maailma loojaks inimene. Meie väited ei loo reaalsust, sest tõde on Jumalast ja Jumal avab selle meile oma Sõna kaudu. Sest tema (MITTE mina) ütles, ja nõnda see sai; tema (MITTE mina) käskis, ja see tuli esile. (Ps 33:9)